Tööandja panustab vähe ohutusse

Suur osa tööõnnetustest juhtub alla aasta tööl olnud töötajatega.

Tänavu viie kuuga on Eestis registreeritud peaaegu 2000 tööõnnetust ehk keskmiselt üle kümne tööõnnetuse päevas. Üle 300 tööõnnetuse on töötaja jaoks lõppenud raske kehavigastusega. Kõigist tööõnnetustest veidi üle veerandil juhtudel on töötaja sunnitud töölt eemal olema üle 30 päeva.

Ilmselt puudub keskmisel tööandjal motivatsioon panustada oma aega ja raha ennetusse. Väheste inimestega täidetakse võimalikult palju ja erinevaid tööülesandeid. Ka siis, kui pädevust napib. Selle tõenduseks on tööinspektorite madal hinnang töötajate töötervishoiu- ja -ohutusväljaõppele, juhendamisele ning töökeskkonda korraldavate töötajate, sealhulgas töökeskkonnaspetsialisti või –voliniku tegevusele.

Tööohutust tuleb analüüsida

Kui tootel või teenusel märgatakse puudusi või saadakse kriitilist tagasisidet, siis edaspidi püütakse tootmisprotsessi või teenust parendada. Analüüsitakse puuduse põhjuseid, juhtumite edasiseks vältimiseks määratakse abinõud, tegevused ning vastutajad. Järgneb abinõude rakendamine ja nende toimimise kontroll. Samal põhimõttel peab toimima ettevõttes ka töötervishoiu ja -ohutuse juhtimine.

Näiteks võib libiseda või komistada tegevusalast olenemata igas ettevõttes. Vanarahvas teadis, et õnnetus ei hüüa tulles. Kui märgata põrandal vedelevaid juhtmeid, veeloiku või kortsus porivaipa ning kujutada ette, et keegi võib halvemal juhul luud-kondid murda, siis õnnetus ikka hüüab küll, ja mõnikord päris valjult.

Kõrge ohutuskultuuriga ettevõttes asutakse viga märgates tegutsema võimaliku õnnetuse ärahoidmiseks. Usun, et nende ettevõtete arv on tõusuteel.